Filmisoovitus: “Leia see loll mõrd ja viska ta vette”

Tõsielulistel sündmustel põhinev lugu sellest, mis võib juhtuda, kui suur tähelepanuvajadus viib mõtlematute tegudeni.

Lausutud sõnad on kui pingul vibust lendu lastud nool. Ükskõik, mida inimene ka ei teeks, kui nool on vibult lahkunud, siis tagasi teda enam kutsuda ei saa. Jääb üle ainult loota, et sihtmärgiks ei ole keegi, kellest sa hoolid. Kuid kujutame korraks ette, et tavalise noole asemel on vibule asetatud põleva teravikuga nool ning paha aimamatu laskur suunab selle kuivanud metsa poole, kus tema perekond parajasti marjul on. Just säärase noole päästab filmi “Leia see loll mõrd ja viska ta jõkke” peategelane Romeco valla ning enne kui ta oma tegu mõistab, on leekides tema ja ta lähedaste elu.

Romeco on viieteistaastane noormees, kes maadleb kõikide murdeea raskustega nagu tema vanuses poisile kohane. Raskemaks muudab asja loomulikult tõsiasi, et Romeco ema on surnud, isa on vägivaldne ning ainsaks kalliks pereliikmeks on ta noorem õde. Koos tegelevad nad põrandaaluse kutsikaäriga. Soov saada sõprade poolt tunnustust ning tõestada maailmale, et ta on eriline ning tähelepanu väärt, on tunne, mis ei ole vast kellelegi täiesti võõras. Kuid milliseid vahendeid tuleks rakendada, et respekt ja tuntus saabuks võimalikult kiiresti? Romeco leiab vastuse sotisaalmeedias ning filmib oma õde kutsikaid jõkke viskamas. Uskudes, et ta on leidnud oma isikliku Nokia, postitab ta video õe teadmata veebi ning viskab heas usus, et au ja kuulsus on kohe ukse taga, mugavalt jalad seinale. Kuid juhtub vastupidine. Kuigi mõned ta sõbrad leiavad, et “haige video” on tunnustust väärt, ei arva ülejäänud maailm sugugi samamoodi. Meedias algab nõiajaht Romeco õele loosungi all “Leia see loll mõrd ja viska ta jõkke”.

Filmis kujutatud reaalsus on karm ning halastamatu, kuid kas ka õiglane? Kes päästab valla selle esimese kivikese, mis lõpuks kõike enda alla matvaks laviiniks paisub? On selleks vanemad, kes pole teinud piisavalt tööd oma lastega? On selleks sotsiaalmeedia, kus inimesed on valmis viie minutilise kuulsuse nimel tegema kõike, kõigile ja kõigiga? Või ehk oli tegu lihtsalt laste mõtlematu teoga, mille tagajärgi nad kuidagi ette näha ei osanud? Karmi õiglust on oma klaviatuuri taga valmis kõik nõudma, alustades avalikust hukkamisest, lõpetades eluaegse piinamisega. Vastutust aga pole keegi valmis võtma ning viha ja viletsuse ratas saab ainult hoogu juurde.

“Leia see loll mõrd ja viska ta jõkke” ei hoia tagasi, ta ei anna võimalust tunda mõnu sellest, kui kuriteo toimepanija oma karistuse saab. Ta ei luba põgeneda illusiooni, et samasugune asi ei võiks juhtuda linnas, kus sa elad. Ta naelutab enda ette ning ei lase pilku küsimuselt: “kas sina saaks teha midagi, et sellised asjad ei juhtuks?”.

Linastuste ajakava leiad siit

Mart Kuhi