Kui kaua saab midagi varjata, enne kui see välja tuleb? Ja kui kaua saab ühe asja peale vihane olla? Tugevate näitlejatöödega ning kanada filmidele tüüpiliselt vinge muusikaga loo keskmes on noor Frankie. Poiss kannab vimma isa vastu, kes ema teise mehe pärast maha jättis. Pärast peol toimunud vahejuhtumit läheb ta tülli oma parima sõbraga. “Giant Little Ones” on otsekui mõni David Foster Wallace’i soojas ja minimalistlikus atmosfääris aset leidev jutustus. Inimesed kardavad kõike, eelkõige iseennast ja seda nad teistes hävitavadki. Lihtsam on oma instinktid maha suruda, kui nendega leppida. Oma isikupärade tunnistamine nõuab suurt julgust ning lihtsam on teisi maha teha, kui enda kallal töötada. Kooliajal lükkab enda pärismina näitamine isolatsooni, kus heal juhul on teisigi hüljatuid. Mõned suudavad sellest hilisemaks eluks kindlust ammutada, teiste enesehinnang ei taastugi. Abiks saavad olla mõistvad sõbrad, sest tõeline sõber kannatab ka kõige hullema välja. Kõik muutub kogu aeg, nii ka sõprus. Ja kuigi see on raske, on see alati hea.
Peeter Kormašov
16.11 ja 21.11 seansil on kohal ja vastab publiku küsimustele režissöör Keith Behrman.